Sibulasupp

Kui kurk valutab ja veidike on külm sees, siis on viimane aeg proovida teha elus esimest korda sibulasuppi, mis on juba oma aasta aega todo-listis istunud.

Piilusin neid kahte retsepti siin ja siin.

Sisse läks:
350g sibulaid
3 suurt küüslauguküünt
1 dl valget veini
600ml puljongit
soola, pipart
2 loorberilehte
3 päiksekuivatatud tomatit
Praadimiseks võid ja oliiviõli
veidi pruuni suhkrut

Sulatasin-soojendasin potis või ja õli, seejärel pruunistasin selles rõngasteks lõigatud sibulad ja pisikesed küüslaugutükid. Raputasin peale ka veidi pruuni suhkrut.
Pruunistasin ca 10 minutit, aga järgmine kord proovin vähem kiirustada, et sibulad enne supi keetmist ikka rohkem karamelliseks läheksid.
Seejärel valasin peale puljongi ja veini ning panin loorberilehtedega ca 45 minutiks supi keema.
Maitsestasin soola, pipra ja veidikese chilliga ning lõpus lisasin maitseks juurde ka paar päikesekuivatatud tomatit.
Serveerisin riivjuustuga.

Saia mul kodus pole, seega kõrvale tuli omaküpsetatud päiksekuivatatud tomatitega leib, mis oli ahjus juustu all mõnusalt ära küpsenud.
Supp tuli päris maitsev, mitte väga vänge, aga mitte ka väga lurr, selline paras. Soojendav ja energiat andev. Kuigi kindlasti on veel arenguruumi - tahaks ikka natuke tummisema sibulasupi ükskord valmis teha:)