Ma üldiselt väldin köögis tärklist, zelatiini ja muid taolisi aineid nagu tuld:D Aga vahel tuleb kisselli-isu ja siis ei jää muud üle, kui proovida...
Minu teine kissell elus, esimese tegin kunagi rabarberist. Päris raske on sobivat retsepti leida - retsepte on, aga need on nii erinevad (vedeliku/lisandi suhte osas) - võhikuna on päris raske otsustada, kuidas siis teha. Aga lähtusin seekord enam-vähem nendest kogustest siin.
Sisse läks:
ca 800 ml õunatükke
200ml alõtsasid, millelt olid kivid välja võetud
peotäis pohli ja astelpajumarju
1,5 dl demerara suhkrut
1,5 l vett
2 dessertlusikatäit tärklist
Lasin vee suhkruga keema, lisasin siis õunad ja alõtsad, marjad lisasin veidi hiljem. Aga tagantjärele arvan, et pohlad oleks pidanud koos õuntega panema, need küll pehmeks ei läinud poole ajaga. Lasin õuntel jm keeda väiksel tulel ca 10 minutit, seejärel niristasin sisse külma vee-tärklisesegu ja lasin uuesti keema.
Tulemus tuli jälle liiga vedel, nagu esimeselgi korral. Pean ikka veidi julgem selle tärklisega olema, tundub:D Aga maitse on päris mõnus - mitte liiga hapu, mitte liiga magus; ainult et muid lisandeid võiks õunaga suhtes isegi rohkem olla, või siis oleks vaja hapumaid õunu - nii oleks maitset veel rohkem.
Üldiselt kiidan heaks, teinekordki.
Tere!
ReplyDeleteLasid uuesti keema, aga seda teha ei tohi, tean ma juba 58 aastat. Kas midagi on vahepeal muutunud?
:-)
Minu retseptis just oli, et lasta uuesti keema. Et siis valada lihtsalt tärklisesegu sisse, segada, ja lasta jahtuda?
ReplyDelete