Leivasupp

Isegi head kodust leiba kipub vahel üle jääma.
Kui leib jõuab juba eriti kõvaks minna, ei ole sellest võimalik enam ka küüslauguleibu teha.. Jääb järele vaid leivasupp:)
Minu esimene siis. Ma pole kunagi suur leivasupi fänn olnud, aga kui hästi teha, võib vahel süüa küll.

Retsepte piilusin siit ja siit.
Kuna õunu veel külmkapis jagub, otsustasin õuntega retsepti kasuks.

Sisse läks:
kõvaks läinud koduleib (5-6 väiksemat viilu)
800 ml vett (või nii, et leib oleks kausis veega kaetud)
3 valget klaari
ligi 1 dl demerara suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
1 spl kaneeli
maitseks sorts jõhvikamahla ja värsket pressitud sidrunimahla
peotäis pohli-jõhvikaid

Leotasin leiba, kuni see läks pehmeks, seejärel panin leotamisveega keema.
Lisasin õunatükid, suhkru ja muud maitseained, keetsin ca 10 minutit.
Lasin veidi jahtuda, püreestasin saumiksriga. Valasin hulka mahla ja marjad, lasin uuesti kuumaks ning kuulutasin magustoidu valminuks.
Tärklise unustasin panna, aga supp on täitsa supp ka ilma selleta.

Kaunistada ja süüa meelepärase lisandiga (pähklid, rosinad, piim, hapukoor, vahukoor...)
Soojalt sõin piimata, jahtunult piimaga nagu mannavahtu, väga mõnus:)